Meeleelundid
Kuigi meie kodumerisigu aretatakse juba tuhandeid aastaid, on nad sellest pärandist siiski palju säilitanud.
Kuulmismeel
Sisekõrva teol on 4 pööret ,hiirtel ja rottidel aga kaks ja pool. Selle tõttu on merisigade kõrvades palju enam ruumi kuulmisnärvidele ja seega on nende kuulmine eriti hea. Inimesed võivad eristada vaid 15000-20000 hertsi,
merisead seevastu kuni 33000 hertsi.
Haistmismeel
Merisigade haistmismeel on eelkõige mõeldud üksteisega suhtlemiseks, eriti tähtis on see sugupooltevahelises suhtluses.
Uriinil on lõhna markeeringus oluline roll.
Nägemismeel
Silmade paigutuse tõttu võivad merisead näha nii ette kui ka külgedele ja seda ilma pead pööramata. Neil
on küllaltki lai nägemisväli, mis on eriliselt heaks kaitseks vaenlaste vastu vabas looduses. Merisead võivad eristada
vähemalt põhivärve: punast,kollast,rohelist ja sinist. Ka toitumisel mängib see faktor olulist rolli.
Kompimismeel
Kompekarvad suu ja nina külgmises osas on kasuks orienteerumisel ja võimaldavad meriseal pimedas kindlaks
teha, kas ta mahub avausest läbi või on teel takistusi.
Maitsmismeel
Kui merisigade haistmismeel ei luba mingit otsest erinevatetoiduainete eristamist või eelistamist, siis maitsmismeelega on lugu teine.Seejuures mängivad peale instinktiivsete reaktsioonide rolli ka varem omandatud kogemused, näiteks hea ja halva toidu eristamine.See tähendab, et merisead eelistavad magusat toitu hapule toidule. Mõruained neid enamasti ei sega. Nii närivad nad vaimustunult täiskasvanud võililli koos
varreotsaga,mis sisaldab mõru,piimjat vedeliku. Ka merisigadelon individuaalsed maitse-eelistused. Eri loomade jaoks on maiuspaladeks tihti kõige erinevamad toiduained.
Merisigade käitumine
Meie merisigade käitumist mõjutavad kaks iseloomujoont;
nad on peitujad ja sotsiaalsed karjaloomad.
Peituminek- Välja arvatud hierarhiavõitlused täiskasvanud
isaste merisigade vahel ei ole nad liigikaaslaste teistest
liikidest loomade ega inimeste suhtes agresiivsed.
Perekond- Sotsiaalne kontakt liigikaaslastega on merisigadele
väga tähtis. Meriseaperekonnas eksisteerib küll hierarhia
aga riidusid või toidupuudusi ei esine peaaegu üldse.
Lasteaed- Merisigadel on hästi väljakujunenud sotsiaalelu
ja omandamaks diferentseeritud komunikatsioonioskusi
tuleb noortel palju õppida, et nad grupis hiljem toime tulla oskaksid.
Ettevaatus- Hirmupiiksatused on taganemismärguandeks.Kui häält teeb grupiliige siis jookseb kogu trupp tihti hanereas seina äärde koos eel-ja järelväega, sest sel moel on nad vabas looduses turvatud.
Hanerida- Tubastel rännakutel jookseb kogu notsutrupp tihti üksteise järel hanereas, üks eelväes ja teine järelväes.
Puhtus- Iga merisiga on enamasti ise oma karvahoolduse eest vastutav tehes seda näiteks käppadega üle näo tõmmates.
Kehakeel ja häälitsused
(Tegevus - Tähendus)
Kudrutamine - Märk üksteisega kontaktivõtmisest.
Hammaste plagistamine - Märguanne eesseisvast hierarhiavõitlusest.
Noorte loomade piuksumine - Hüüe ema järele.
Sügav trillerdus - Hoiatushääl või paaritushääl.
Läbilõikav piiksumine - Hirmu,hoiatus või valuhüüatus.
Nõudlik piiksumine - Söök tuleb!
Tantsiv kõnd - Daami ees enese reklaamimine.
Liigikaaslase nuuskimine - Kontaktiloomine ja grupikuuluvuse kindlaksmääramine.
Loom jääb liikumatult seisma - Hirmutarretus.
Õhkuhüppamine, hullamine - Merisead tunnevad end hästi ja vabalt.
Linnumoodi siutsumine - Armulaul.